Kõrv on inimese kuulmis- ja tasakaaluorgan. See koosneb kolmest osast: välis-, kesk- ja sisekõrvast. Väliskõrva moodustavad kõrvalest ja kuulmekäik, mis lõpeb trummikilega. Keskkõrvas paikneb kolm omavahel seotud kuulmeluukest: vasar, alasi ja jalus. Vasar toetub trummikilele ja annab helilainetest tekkinud võnked edasi alasile, kust need kanduvad jalusele. Viimane seostub sisekõrva katva membraaniga. Sisekõrvas paikneb luustunud spiraalikujuline tigu, mis on täidetud vedelikuga. Teo seintes asuvad kuulmisrakud, mis võtavad vastu vedelikku kandunud võnkeid. Sealt lähtuvad ka kuulmisnärvi retseptorid, mis viivad rakkudes tekkinud erutuse närviimpulsside kujul peaajju. Peaaju piirkonda, mis registreerib kuulmisaistinguid, nimetatakse kuulmiskeskuseks. Sisekõrvas asuvad ka luustunud poolringkanalid – need on tasakaaluelundiks ning kuulmisaistingu kujunemises otseselt ei osale.
:  

Keskkõrv on täidetud õhuga. Sealt lähtub neelupiirkonda avanev kanal – kuulmetõri. Enamasti on kanalike suletud ning avaneb vaid neelamise või haigutamise ajal. See võimaldab võrdsustada keskkõrva rõhku välisrõhuga. Nii näiteks lennuki õhkutõusmisel muutub kabiinis õhurõhk, keskkõrva siserõhk aga kohe sellega ei võrdsustu. Sel juhul lähevad inimesel kõrvad "lukku" või tunneb ta kõrvades ebamäärast valuaistingut. Et sellest ebamugavusest vabaneda, tuleb teha neelamis- või haigutusliigutusi.