Organismi pärilik info paikneb kromosoomides
olevates geenides. Üht
liiki organismide igas keharakus on üldjuhul sama arv kromosoome – see on liigiomane tunnus. Vaid sugurakkudes on kromosoomide
arv poole väiksem. Nii on näiteks inimese keharakkudes 46 ja sugurakkudes 23 kromosoomi.
Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse viljastunud munarakust ja
seetõttu pärineb pool kromosoomidest seemne- ja pool munarakust. Selle tulemusena ühendab järglane mõlema vanemorganismi tunnuseid.
Keharakkude kromosoomid jagunevad paaridesse (näiteks inimesel on igas
keharakus 23 paari). Paarilised kromosoomid sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene. Seejuures saab aga
olla igal geenil mitu erinevat vormi – neid nimetatakse alleelideks. Nii võib juhtuda, et
järglane (laps) on saanud ühelt vanemalt ühesuguse alleeli ja teiselt vanemalt teistsuguse
alleeli. Sel juhul avaldub enamasti vaid ühe alleeli poolt määratud
tunnus ja teise alleeliga seostuv tunnus ei ilmne. Avalduvat tunnust ja seda määravat alleeli nimetatakse dominantseks ning mitteavalduvat tunnust
ja sellele vastavat alleeli – retsessiivseks. Kokkuleppeliselt tähistatakse dominantset alleeli suure (näiteks A või B)
ning retsessiivset väikse tähega (näiteks a või b).
|