Pärilikkuse seaduspärasused

  

Organismi pärilik info paikneb kromosoomides olevates geenides. Üht liiki organismide igas keharakus on üldjuhul sama arv kromosoome – see on liigiomane tunnus. Vaid sugurakkudes on kromosoomide arv poole väiksem. Nii on näiteks inimese keharakkudes 46 ja sugurakkudes 23 kromosoomi.
     Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse viljastunud munarakust ja seetõttu pärineb pool kromosoomidest seemne- ja pool munarakust. Selle tulemusena ühendab järglane mõlema vanemorganismi tunnuseid.
     Keharakkude kromosoomid jagunevad paaridesse (näiteks inimesel on igas keharakus 23 paari). Paarilised kromosoomid sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene. Seejuures saab aga olla igal geenil mitu erinevat vormi – neid nimetatakse alleelideks. Nii võib juhtuda, et järglane (laps) on saanud ühelt vanemalt ühesuguse alleeli ja teiselt vanemalt teistsuguse alleeli. Sel juhul avaldub enamasti vaid ühe alleeli poolt määratud tunnus ja teise alleeliga seostuv tunnus ei ilmne. Avalduvat tunnust ja seda määravat alleeli nimetatakse dominantseks ning mitteavalduvat tunnust ja  sellele vastavat alleeli – retsessiivseks. Kokkuleppeliselt tähistatakse dominantset alleeli suure (näiteks A või B) ning retsessiivset väikse tähega (näiteks a või b).
  

  
Ka inimesel esinevad mitmed tunnused määratakse dominantsete ja retsessiivsete alleelidega. Nii näiteks on tume (brünett) juuksevärvus dominantne ja blond – retsessiivne tunnus (vaata joonist). Dominantsed tunnused on veel pruun silmavärvus (sinine on retsessiivne), tedretähnide esinemine ning vabalt rippuvad kõrvanibud (pea külge kasvanud nibud on retsessiivne tunnus).