Refleksikaar

  

Iga organism reageerib väliskeskkonna muutustele. Selle abil kohaneb ta ümbritseva keskkonnaga ja ühtlasi kaitseb end keskkonnategurite kahjuliku toime eest. Organismi reageerimist välisärritajale nimetatakse refleksiks. Selgroogsetel loomadel, kaasa arvatud inimesel, kulgevad refleksid närvisüsteemi vahendusel.
     Ärritaja toimel tekib närvilõpmetes (retseptorites) erutus, mis levib mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi – pea- või seljaajju. Sealt liigub erutus eferentse närvi pidi kindla organi vastavatesse piirkondadesse (näiteks lihastesse). Viimased reageerivad erutuse toimele, mis lihaste puhul väljendub kokkutõmbumises. Erutuse teekonda mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi ja sealt edasi mööda eferentset närvi organisse nimetatakse refleksikaareks (vaata joonist).

Seejuures eristatakse tingimatuid ja tingituid reflekse. Tingimatud refleksid on kaasasündinud ehk pärilikud. Enamik tingimatutele refleksidele vastavaid refleksikaari kulgeb läbi seljaaju. Tingitud refleksid on aga elu jooksul omandatud (õpitud) ja nendes refleksikaartes osalevad peaaju eri piirkonnad. Suure osa refleksikaarte puhul läbib erutus aga nii pea- kui ka seljaaju.