Abiinfo on koostatud 2000. aastate alguses, seetöttu on selle sisu osalt aegunud. Seda kuvatakse siin ũksnes ajaloolistel pöhjustel. Macromedia, hilisema Flashi toe lõppemise tõttu 2014 ei tööta mitmed mudelid kaasaegsete brauseritega.
Soovitus aastal 2025: paigaldada brauserile Ruffle lisamoodul https://ruffle.rs/, see võimaldab mudelitega taas töötada.

Millist arvutit on kasutamiseks vaja? Projekti raames valminud tarkvara on realiseeritud veebipõhiselt ning seetõttu on kasutamiseks vajalik üksnes internetiühendusega arvuti ja veebibrauser. Soovitav ekraanilahutus on 800x600 või parem.

Mis veebilehitsejaga mudelid töötavad? Mudelid on kasutatavad enamlevinud veebilehitsejate (brauserite) peamiselt kasutavate versioonidega (Internet Explorer, alates versioonist 6, Mozilla Firefox). Kuna lehitsejatel on palju erinevaid vaheversioone, on soovitav enne tundi arvutiklassis proovida, kas soovitav mudel ikka töötab. Enamasti on veebilehitsejaga koos installitud ka Adobe (end. Macromedia) Flash Player'i nimeline lisamoodul (plug-in), ent vahel on koos arvutiga installeeritud vanem versioon lisamoodulist, mis ei võimalda kõiki mudeleid kasutada. Selle puudumisel või aegunud versiooni korral on võimalik lisamoodul alati lihtsa vaevaga alla laadida ja installeerida aadressilt http://www.adobe.com/ (otsida sealt download, Flash player). Nimetatud tegevus on vajalik vaid üks kord.

Kas internetiühendus on vajalik? Mudelid on kasutatavad nii veebiserverist kui ka lokaalsesse arvutisse installeeritud failidena, sõltumata operatsioonisüsteemist. Võimaldamaks mudelite kasutamist ka aeglase või puuduva internetiühenduse korral, on need programmeeritud ilma pideva serveriühenduse vajaduseta. Seega, kui kooli internetiühendus on ebakindel, on soovitav vajalik mudel enne tundi alla laadida ja kohalikus võrgus kättesaadavaks teha. Mudelinimekirjas tuleb avada mudeli kirjeldus ning pakitud mudel koos lisafailidega vastaval ikoonil () klõpsates alla laadida.

Kust leida mudelite nimekiri? Mudelid on jaotatud õppeainete kaupa (bioloogia, keemia, füüsika) eraldi lehekülgedele. Igal leheküljel paikneb mudelite nimekiri. Kohe on näha ka mudeli aadress ning ainekava teemad ning klass, mille juures seda mudelit saaks kasutada. Klõpsates mudeli nimel või märgil, avaneb mudeli kohta täpsem kirjeldus, samuti info autorite kohta ja ekraanivaate pisipilt. Lisainfo sulgemiseks tuleb klõpsata . 

Kuidas saab avalehele? Mudelite veebisaidi avalehele saab klõpsates vasakul ülal nupul.

Milliseid lisamaterjale kasutada? Iga mudeli juures on nimekirjas töölehe ikoon (). Sellel klõpsates avaneb tööleht, mille saab välja printida ja paljundatuna õpilastele kätte jagada. Loomulikult võite ise töölehti koostada või olemasolevaid vastavalt oma vajadustele kohandada.

Kuidas tundi ette valmistada? Kontseptuaalsed veebipõhised mudelid annavad õpetajale võimaluse nii arvutiklassis ainetunni läbiviimiseks kui ka iseseisvate kodutööde andmiseks. Arvutiklassis ainetundi planeerides tuleks arvestada järgnevaga:

• Arvutipargi tehnilised võimalused – ebameeldivate üllatuste vältimiseks tuleks teha kindlaks, kas mudel ikka kõikides arvutites töötab, vajadusel küsida abi arvutiõpetajalt. Kui mudel ei tööta korrektselt, ei tasu kohe loobuda – tõenäoliselt on lahendus lihtne – vaja on lihtsalt uuendada veebibrauserit või selle Flash'i lisamoodulit.
• Vastavalt arvutite arvule tuleb planeerida tööd kas individuaalselt või paari-kolmekaupa.
• Tuleb läbi mõelda tunni käik ja ette valmistada töölehed.

Mida õpetaja veel peaks teadma? Mudelite nimekirjad, käesolev üldine abiinfo () ja teooria () on vajalikud vaid õpetajale. Seega, kui kasutate mudeleid ainetunnis, paluge õpilastel avada konrkeetse mudeli tööleht selle aadressilt (näiteks http://mudelid.5dvision.ee/kang). See ülesanne on ka näidistöölehtede algustekstis. 

Kontaktandmete () lehel tutvustatakse projektis osalenud inimesi.

Millest mudel koosneb? Tagamaks lihtsamat ja mugavamat kasutamist on kõik mudelid koostatud sarnaseid kujundus- ja ülesehitusprintsiipe järgides:

1. Mudeli keskseks objektiks on põhijoonis või joonised. Põhijoonis on alati dünaamiline ning kujutab sellel mudelil esitatavaid protsesse. Lisaks põhijoonisele võib mudelil olla täiendavaid abijooniseid: graafikuid, diagramme, vms.
2. Iga mudeliga koos on võimalik näha ka mudelil käsitletava teemaga seonduvat teoreetilist infot, mis avaneb eraldi aknas “Teooria” nupul klõpsates.
3. Enne kasutamist tuleks kindlasti uurida mudeli kasutusjuhendit, mis avaneb samuti eraldi aknasse „Abi“ nupul klõpsates. Kasutusjuhendil on lühidalt kirjeldatud, kuidas mudel töötab ja millises järjekorras tegutseda. Esitatakse ka mudeli ekraanikuva, millel kirjeldatakse mudeli osad, nupud ja menüüd. Kasulik on kohe tunni alguses suunata õpilasi sellega tutvuma!
4. Mudelil toimuva(te) protsessi(de) juhtimiseks on võimalik katsetada erinevaid tingimusi – enamasti tuleb valikud teha rippmenüüdest ning tavaliselt on see kohustuslik. Valikuid tegemata ei lubata mudelit käivitada ning kuvatakse vastav veateade.
5. Mitmetel mudelitel on võimalik arvulisi väärtusi sisestada selleks ette nähtud lahtritesse. Vältimaks sobimatute väärtuste sisestamist, toimub selle kontroll, mis ebasobiva arvu korral annab veateate ja soovituse. Igal mudelil võib olla veel ka täiendavaid vahendeid protsesside juhtimiseks ja valikute tegemiseks. Nende kohta pakutakse üksikasjalikku infot kasutusjuhendis.
6. Mudeli käivitamiseks on enamasti “Start” nupp. Mõne mudeli puhul võib see ka puududa kui protsess käivitub automaatselt pärast valikute tegemist või mõne muu tegevuse käigus.
7. Sageli on vaja mudeli tööd märkmete tegemiseks või tingimuste muutmiseks peatada. Selleks saab kasutada nuppu “Stopp” .
8. Käimasoleva katse lähteasendisse tagasi viimiseks on enamasti nupp “Tagasi” . Kogu mudeli lähteasendisse viimiseks on kõigil mudelitel nupp “Algusse” .